Friday, November 23, 2012

Roos sünnipäevaks osa 2

Kuna ma pole nii ammu enam blogi kirjutanud, postitasin selle esimese jutu ära et näha kas ikka kõik klapib. No klappis küll. Nüüd tagasi haiguse juurde...
Olin vabapäevadel kodus laupäeva ja pühapäeva, hirmus väsinud ja ei käinud isegi kordagi õues. Küünarnukk ikka punane ja valus.
Esmaspäeval tööl olles helistasin kohe Cristelile ja too kurtis et kõik arsti ajad on täis ja et enne kl. 14 ei ole võimalik. Igaks juhuks lubas helistada , kui varem saaks tulla. No tegin siis oma tööd , nii kergemalt, sest ise mõtlesin et pagan kui oleks tervisekeskusse läinud, ei peaks ma paegu siin tööl olema. Alles hiljem tuli välja, kui hea et ma ikka oma töö arsti juurde läksin...
No kell sai juba 14.15 ja kuna Cristelilt kõnet polnud, läksin alla arst juurde. Seal ootas enne mind 2 inimest. Sain ka veits oodata, siis tuli arst ja Cristel vabandas teiste ees et võtavad minu ennem, et minul vaid vaja kontrollida kätt...No nagu arst, seesama trummimees, pilgu käele lõi, tuvastas kohe ``Tää on ruusu!`` No Aulil oligi õigus olnud. Ja siis ilma pikemata, et lähed kohe meie haigla valvepolikliinikusse ja hakatakse soone siseselt antibiootikumi soonde tilgutama, kuna punetus oli juba kolme käelaba laiune ja tabletiravi polnud mõjunud.
   No ma olin elus teist korda oma haiglas patsient. nagu eelmiselgi koral, olid mul haiglapersonali riided seljas ja punene ohunupp ehtis rinda, nii et koheselt tuvastati et oma jopega tegemist. Polnudki vaja pikalt oodata, sinnasamma ooteruumi tuli arst, kes kõrval kardina taga vererõhku mõõtis ja suskas kõrva mingi huvitava asja, mis plõksu tegi. Hiljem selgus et see on kiirkraadiklaas ä - polnud sellist ennem näinud. Väga mugav ja kiire.  Vererõhk oli muidugi lubatust kõrgem, mille üle ma ka ei imesta, olin ju päev otsa pabistanud et mis selle käega siis ikka on ja mis edasi saab. Seda ka arstile ütlesin. Paluti oodata ooteruumis verevõttu. Tuligi tüse naisterahvas oma väikese kärukesega ja toimetas sealsamas ooteruumis vereasja ära. Kuna sooned, minu halvad sooned, olid selleks ajaks juba hirmu tõttu kuhugi ära põgenenud, ei saadud verd muidugi kätte mujalt kui labakäest. Vasakust.
Veidi hiljem kui vere vastused teada võttis arst mu kabinetis vastu ja selgitas mis tehakse ja milleks. Siis pandi kanüül paremasse labakätte ja tilk hakkas kehasse kukkuma. ...Kui kaks pudelit mingit ainet oli ära tarvitatud, pani tohter kolmanda veel õles rippuma ja ma juba vaatasin kõõrdi et pagan, palju võib...siis ta selgitas et see on tavaline soolalahus millega pestakse lõpus soon üle et vajalik rohi ikka kõik soonde läheks ja et ei tekiks turset käes.  Varsti sain haiguslehe ja teate et õnneks pole haiglas kohti ja ma pääsen koju!!! Huu, ma nii pelgasin et panevad haiglasse kuna oli vaja seda tilgutust  edasi teha. Aga et hakkan haiglas käima edasistel päevadel

No comments: