Kevad on kohal.Talv, selline nagu ta nüüd sel aastal oli, jäigi lõpuni lumevaeseks ja nõrgukeseks ega pakkunud ka samasugust silmailu oma kaunite lumeelamustega nagu eelnevatel aastatel. Aga vaatamata kõigele ei läinud ta ka kiiresti minema, minu arvates oli ikka suht visa oma taandumisega. Ja ei lasknud kevadel platsi tulla. Kuigi lumi oli juba ammu läinud, puhusid külmad tuuled ja kõik nagu seisis paigal hoogu võttes. Nüüd on asi liikuma hakanud.
Kuigi siin eelmine nädal veel oli nii tugevaid tuuli et tahtis kõrvad peast puhuda, siis kirgas päiksepaiste, hele-helesinine taevas ja lindude rõkkamine lihtsalt ei võimaldanud muudmoodi mõelda kui sellest et nüüd siis kevad kohal. See on lausa imeline kui ilusat helesinist värvi ikka taevast leidub. Ja siis need pilved, õhkõrn pits.
Tuttavad näitavad juba ammu pilte Londoni ja Inglismaa nartsissiuputusest, neid on mingil ajal seal tõesti küllaga ja igal pool. Siin Porvoos on ka igal pool nartsisse, aga need on sellised pisikesed kasvuhoone taimekesed, ja pottide sees. Aga soomlased armastavad neid osta ja väga , väga paljude poodide, majade ja rõdude ehteks on neid hulganisti rõõmustama seatud. Külma nad ka mingil määral taluvad, isegi miinuskraade.