Monday, January 16, 2012

Laitoshuoltajan ammattitutkinto

Pagan! Dammit! Perkele ja nii edasi. Teen siin oma ametiõppe koolituse tuhandet kodutööd nii et ajud ähvardavad mööda Porvoot laiali plahvatada. Ja loomulikult olen nii enda kui kogu maailma peale vihane sest see kuradi koolitus tundub nii nõme, mittevajalik, ajaraiskamine, mind absoluutselt mitte huvitav ja ühesõnaga teen seda vaid sissesüüvinud kohusetundest ja mõistuse ja tunnete võitluses mõistuse pealejäämisest. Teen, sest olen allkirja andnud ja allkirja anda oli vajalik sest vastupidiselt toimides oleksin minetanud oma turvalisust Porvoo haigla töötaja eksistentsis.
No nii, kuna mu ajud enam hetkel ei võimalda peale kahe töö kokkukirjutamist sujuvalt kolmanda juurde asuda, tegelesin arvutis millegi lõõgastavaga ja selleks oli kutsesobivuse testimine. Vastasin 39le küsimusele ja mis oli tulemus?! Kõige esimene, seega kõige sobivam amet oli HOITAJA, so täpselt see kes ma hetkel olen ja just selle ameti kutseõpet siin hambad ristis sooritan.
Kurat, ring sai niisiis täis. Ei muud , kui lase edasi...

Tuesday, January 10, 2012

Ritarililja hakkas õitsema 2


Siin veel 2 pilti liilia õiteilust, eelmise postituse juurde.Lõhna tunnete??

Ritarililja hakkas õitsema!




Meil on seal all aulas lilled mida ma pean graafiku kohaselt kastma igal neljapäeval. Kuna suvel on aulas tohutult palav ja talvel jälle tuleb suurest peauksest piisavalt külma, ei edene need lilled seal just mitte kõige paremini. Näiteks see rüütliliilia, mille Hanna -Leena olevat siia haiglasse toonud koos paari teise lillega kuna kolis ise väiksemasse korterisse, polevat kunagi õitsenud. Suur oli kõigi imestus, kui minu siinoleku teisel aastal lill endale esimesed õied sai. Ja sellel aastal koguni kolm lillevart! Õied on tõesti väga kaunid, säravvalged ja südamikus hele roheline triip, meenutab kangesti lumikellukest. Ja lõhnab liiliale omaselt tugevalt. Kui ülevalt tulla siis kohe tunneb et kogu aula on sellist karget lillelõhna täis. Sellist lille tahaks küll endalegi koju.

Sügise värvimängud.






Vaatan aknast välja ja maa on valge, aga kuna need on ikkagi nii kaunid mälestused kuldsest sügispäevast siis ei raatsi neid siia üles panemata jätta. Pildid on tehtud minu nn. vastasmaja ehk siis Antoni gurmeepoe seinast. Sein ise on kaunis oliiviroheline ja niisiis seda katva kireva sügisvaiba jaoks igati sobiv taust. Sellel päeval läksingi jälle fotokaga välja et sügist imetleda ja pildistada, ja lihtsalt hing jäi kinni kui ilusad need viinamarjaväädid olid ja milline värvide pillerkaar. Viinapuu leht on ju ise oma olekult väga kaunis, ja selliseid küpseid täis ja pooltoone mida ta külmade tulekuga omandab võiks tundide kaupa imetleda. See kaunis sein paistab ka minu koduaknast kätte ja alati loob hea tuju kui sinnapoole vaatan.

Sügise pillav värvipalett





Igapäevaseid asju


Mustad aga valged ja helged jõulud 2011

Imelik on kirjutada seda eelmise aasta aastanumbrit, kõik muutub nii kiiresti ja eelmine aasta oleks nagu kukkunud kuhugi kaugele, ...nagu ajalukku, kuigi elame ju uue aasta alles 10.ndat päeva. Aga kuna jõuluaeg on siiski üks minu jaoks aasta olulisemaid ja kuna eelmise aasta lumetus ei suutnud rikkuda meie pere toredaid jõule siis ei taha seda aega ka hämarustesse matta ja maha vaikida. Ja kuna jõuluaeg oli nii kiire ja igasugust tegevust ja tõttamist täis, siis püüan siia tagantjärele midagi taastada. Aga - tore oli, olime lastega koos, kirikus käisin nii jõululaule laulmas kui ka poistega jõuluõhtul vihmast ilma trotsides. Ja koos vaatasime ka minu jaoks igihaljaid Home Alone filme, mida Kalev oli ettenägelikult kõvakettal kaasa toonud. Ja paljusid teisi viimase aja häid filme. Mu poegadel on hea filmimaitse ja nad jagavad seda meeleldi minuga, mis on super.