Suvine turulkäik.

Hei! Ma ise siin nagu kohmitsesin selle pealkirja kallal, sest tahaks  märku anda et juttu tuleb just suvisest turulkäigust. Teatavasti on ju turg ja turul pakutav erinev aastaaegade lõikes. Suveturg kahtlemata kõige rikkalikum, kuigi sügisande tuuakse turule ka rohkesti.Selles kirjutises tuleb juttu just lausa jaanilaupäevasest turulkäigust, sest plaanis oli osta tilli ja maasikaid. 
   Porvoos peetakse turgu uue raekoja esisel platsil, siis  raekojahoone ja bussijaama ehk Matkahuolto vahelisel väljakul. Plats ise pole kuigi suur ja ka müüjaid pole kunagi eriti palju, pakutavgi on üsna hooajaline .Turg on ikka nagu poe jätk, siit saab ehk kvaliteetsemat ja värskemat aga hinnalt ka kallimat kraami.  Suvise turu märksõnaks on kahtlemata `´maasikad ja herened`´. Soomlased armastavad maasikahooajal neid süüa, ja muidugi eelistatakse just turukaupa. Kuigi aasta läbi on ju maaikad poelettidel saadaval, ei ulatu nende aroom ega maitse ligilähedalegi põhjamaa päikese all küpsenud ja lähipõldudelt korjatud marjasaagile. Kevadel vara ilmuvad juba lettidele nii Hispaania, Portugali kui Kreeka maasikad, aga see on soomlase maitsemeelele , nagu vist ka eestalastele, ikka muovimansikka ehk plastmass-maasikas. Jah, kuigi meed marjad on ju suured ja uhked, puudub neil paraku maitse ja kummalisel kombel on need marjad seest täiesti valge viljalihaga, erinevalt meie koduaia maasikatest. Niisiis vangutatakse plastikmarjade peale vaid haledalt pead ja oodatakse ära oma kodumaine lõhnav ja magus saak.

Maasikate hinnad on võrreldes Eestiga veidi kõrgemad, sel aastal soome maaikas jäigi kõikuma 4.50-5.00 euro piiridesse, turu lõpupoole ja väiksemaid marju võib saada ka odavamalt.
   Kuna see turulkäik millest siin pajatan toimus just konkreetselt jaanilaupäeval siis oli üheks tavalisest erinevaks artikliks see et müüdi (ja osteti!) saunavihtasid. See proua kes tavaliselt kaupleb kas metsalilleda või sügiseti kopsakate puravikkudega, oli täna panuse teinud saunavihtadele. Ja oi! tal äri õitses!

Ta oli oma müügileti kenasti kaskedega kaunistanud , nagu tänasel jaanilaupäeval kombeks kaski igale poole kaunistuseks seda, ja kui ma paari tunni pärast , turu lõppedes siit mööda kodupoole jalutasin siis murdis tädi oma `´kaunistusi`´ oksaraagudeks ja sõlmis neist kähku viimaseid vihtasid! Äri missugune, viha hind oli vist 9 euri. Nii et ainult paljad kaserootsud jäid kauniststest järgi. Ja hilinejad jäidki ilma vihata. Ja seda meie väikses ja rohelises Porvoo linnkeses, kus igal pool kesklinnast veidi ääre poole minnes on parajaid metsasiilusid ja võpsikuid kus kaskesid ja muud vihamaterjali  rohkel moel kasvamas. Ma nüüd nagu enam ei saagi aru sellest kas soomlane on nii mugav, kas siis tõesti ei tohi ikka suurest metsast või paksust teeäärsest padrikust paari peotäit kaseoksi murda et jaani-vihta teha? Kusjuures need na pooleteisemeetrised juhuslikud puud teede ääres niidetakse spetsiaalse võsalõikuriga nagunii suve jooksul paar korda maha. Ei saa sotti...Ja üldse, soomlane ei kasutagi minu arvates  saunas käies vihta rohkem  muul ajal kui jaanilaupäeval. Vähemasti meie kortermaja tunnisaunas pole mina kordagi ei ühtki kaselehte ega vihalõhna näinud-tundnud, rohkem kui siis kui ise oma vihaga seal sopsimas käin. Muidu minnakse, pestakse, võetakse leili ja kogu lugu. Ise suur saunarahvas! Peaks kohe kusagilt uurima seda saunakombestikku, või on see vihatus levinud vaid linnades, või kaasaja kiire elutempo tulemus? No...kiirus siin Soomes nüüd küll põhjuseks ei tohiks olla, siin leitakse rahulikuks lõõgastumiseks, mitmeks õlleks ja jutujoruks ikka piisavalt aega.
   Ja eks see turuplatski ole rohkem koht kust ostusid tehes läbi jalutada, tuttavaid kohata, kohvi juua ja lihtsalt niisama istuda ja end `´elu keskel`´tunda. Soome puhul on mulle just silma jäänud et turuplatsi üheks lahutamatuks kaasosaliseks on alati välikohvikud, ja seda ka talvisel ajal kus pakane paugub. Kohvi pakutakse tavaliselt selleks otstarbeks ümber ehitatud endsitest bussidest, mis nüüd kioski otstarvet teenivad ja kust papptopsikutes kuuma jooki, saiakesi ja pirukaid saab. Ja soomlastele selline kohvik oi kuidas meeldib! Mina näiteks vihkan papptopsist joomist, ükskõik kas pakutav on siis kohv, mahl või muu jook. Vastik paberi maitse jääb alati suhu. Siin aga loen ajakirjadest et isegi tuntud prominendid armastavad istuda suvistes turukohvikutes, vaadata inimesi, sööta kajakaid ja teiste prominentidega juttu vesta. Tihti kui Eesti poole reisides hommikul vara, nii kella 6 paiku bussi ootan siis on turuplatsil kohvibuss juba kohal ja paar esimest kundet rüüpavad juba kuuma jooki, nii et hingeõhk karges külmas näha on. Maassa maan tavalla, nagu soomlane ütleb...

   Jaanilaupäeva puhul muidugi olid ka kohvijoomise paigad kaskedega ehitud, ja oh mis mitu vihta nendestki kaskedest ehk päeva lõppedes tehti!

   Jaanilaupäev on Soomes minu arusaamist mööda siis alati reedesel päeval, näidaku kalender mis kuupäeva iganes! Reede õhtul tehkse tuld, ja laupäev on Jaanipäev,sellele järgnev pühapäev on aga lihtsalt tavaline pühapäev, poed lahti ja elu käib tavalist rada. Minul ausalt äeldes võttis algusaastatel aega et nendest Soome Jaani tavadest ja päevadest õigesti aru saada. Nüüdseks on selge et neljapäeval juba minnakse töölt poole päeva ajal koju, häälestatakse ennast kesksuve pidustuste lainele kes mökki, kes muidu lebotama jne. Poed on reede-laupäev kõik kinni, meie linna supermarket tänavu kauples reedel  kella 12ni päeval, ja turg , imekombel, ka toimus aga kl 12 tehti sellegagi lõpp. Ja siis on linn pea inimtühi, ei hingelistki tänavakohvikutes ega jõeäärsel bulvaril ega mujal.

Ja mis seal siis muud vaja - maasikad ostetud, viht kaenlas kodu poole, et ennast mõnusas suveleitsakus puhtaks küürida ja suveöö imelisele peole  tõtata! Sõnajalaõied oodake, siit me tuleme!