Lucia päev 13.12 2012

Mul oli täna valida kas minna tööle või mitte. Ime küll, kuigi eile saunast tulles olin seda meelt et ikka lähen, sest mul on üks tööpäev võlas eelmise aasta lõpust mille Tartusse sõiduks vabaks võtsin et kodus pikem puhkus saada.Nüüd on mul siis kahe nädala jooksul aega valida kuna ma selle päeva tasa teen. Eile õhtul ilmateates hirmutas et tuleb suur külmalaine ja just siia Lõuna-Soomesse, mingi 20 kraadi külma, ja hommikul kui kell helises mõtlesin et ei hakka ikka selle külmaga minema, keerasin külge ja magasin edasi. Nüüd vaatan et Porvoos on 13 kraadi, paras talveilm ja mul on nagunii nii soe kasukas et kogu aeg selg higine. Aga juba teist päeva on meil päike! oo sole mio! ja see teeb kodusoleku eriti mõnusaks - soe päikest täis tuba, aurav kohv, puhta lume vaikus ja võimalus teha seda mida süda lustib.
   Sobrasin siis FBs ringi ja tuttavate blogides ka. Tegelikult oli isegi veits kahju et tööle ei läinud, sest tööle lähen alati hea meelega ja uuel aastal peale pikemat eemalolekut olin hommikul  mööda osakonna koridori astudes nii õnnelik et oleksin pea igale vastutulijale põse peale musi andnud. Aga, no minge ikka, haiglas on isegi kätlemine keelatud, ja igal pool sellekohased plakatid seintel - ``Ärge pande pahaks , aga haiglas on nakkuste vältimiseks kätlemine taunitav`´.
   Aga tööst veel niipalju, et pühapäeval Marise blogi lugedes tuli välja et kuna ta nädalavahetuseks Pariisi ei saanud sõita, sest Luxemburgis tuli lumi maha ja see viis rongiliikluse `´rööbastelt maha `´ nii et rongid ei liikunud algse graafiku kohaselt. Ja Maris , kes oli lihtsalt koju jäänud, igavles ja ootas juba esmaspäeva et tööle saaks. Nagu ta kirjutas, nõud olid pestud, taara ja vanapaber sorteeritud, rõivad kapis järjestatud. Ja täpselt sama minul  - viisin vanapaberi selleks ettenähtud prügiurni, paberpapi teise samasugusesse, taara poodi ja ootasin samuti et tööle saaks. Kui sellest Marisele kirjutasin, väitis tema et ooh, kohe seltsim sai - kaks võõrsil elavat eestimaalast tunnevad ja teevad eri riikides samu asju! Naljakas!
   Aga tegelikult tahtsin siia kirjutada igal aastal 13.detsembril toimuvast Lucia-pidustusest. Tegelikult on see traditsioon alguse saanud Rootsist  aga nüüdseks samamoodi jõus ka Soomes ja vist isegi Eestis. Igatahes kirjutas mu Tallinna tuttav Ülle et nad Kullo huvimajas õpivad laule Lucia päevaks ja vist isegi mingi etendus tulemas.

   Lucia-päev on minu jaoks täiesti sama tähtis ja haarav nagu jõuluõhtu, võibolla isegi enam kuna see on nii emotsionaalne. Sel aastal oli mul 13. dets tööst vaba ja sain rahulikult kodust minema hakata et linnas pilte teha ja vanalinna nautida. Õues oli hurmus tuisk, nii et suu ja silmad lund täis, aga mulle tuisk hullult meeldib ja nii rühkisin aga rõõmsalt linna poole. Tõeline talveilm, ja üldse mitte külm.
Rahvast tõttas linna poole päris tihedalt, on see ju üks selline pidustus kus kogu linnarahvale tervitusi öeldakse ja seal raekojaväljakul teiste seas seistes tunned end tõesti selle armsa linnakese ühe liikmena. Vanalinnas oli helmi kohviku ees üks imeline jääpurikates puuoks, millist ma varem kunagi polnud näinud. See oli kuidagi kunstlikult tehtud, et vesi niimoodi purikatena jäätuks, mujal jääpurikaid üldse polnud, ei kusagil katuseräästais mitte. Kuna mul oli kiire ei saanud seda hästi pildile, aga see säras seal tuledest valgustatuna ja oli tõesti väga uhke.

Rahvas kogunes raekoja väljakule, kus on püsti ka linna kõige suurem jõulupuu. Raekoja treppi ehtis juba kuusevanik, muusika mängis ja igast tänavast voogas rahvast juurde - küll lapsevankrite, ratastoolide, igas vanuses lapsukeste kui koertega. Kõik tahtsid Lucia kroonimist näha.

Jouluvalot - jõuluvalgus, jõuluaknad 1

Lumine muinasjutt

Alles eile see oli, kui tabasin end mõttelt et mida tegelikult ikka endas sisaldab levinud ütlus `´Ja meil on neli aastaaega`´. Kui tore ikka tõesti see on, et elad kliimas kus ongi kõik need 4 aastaaega ja veelgi toredam et nende aastaaegade vaheldumist ja enda ümber täiega tajuda ja nautida saad. Käisime kevadel Hispaanias - kõik oli tore, meri sinine ja palmid sahisesid  ja päike paistis. Aga ausalt, ma ei vahetaks seda mitte mingil juhul oma Porvoo kevade vastu! Ega oma Tartu kodu rõdualuse murulapikese vastu kus lõunapäike sulatab lume alt välja enda istutatud lumikellukeste hellad õied. Ei, ma ei vahetaks, pigem lendaks lennukiga sinna Hispaaniasse, naudiks tiiru ja tuleks koju tagasi. Unistus kunagi ehk Fuengirolasse uus kodu muretseda suri kuidagi kiirelt. Aga no, never say never...

Niisiis üks nendest neljast aastaajast on talv. Võrratu Põhjamaa valge puhta lumega talv. Ma ei väsi sind imetlemast! Igal kuul kahel pühapäeval lähen jalgsi tööle, sest meie linnas buss nii vara pühapäeval haigla juurde ei sõida. Ja ma naudin neid 2, 5 kilomeetri pikkusi minekuid mööda metsaveert, kõrgel kaldal mere ääres. See on alati ja igal aastaajal meeleolukas retk, mille tulemuseks on punased põsed ja hea tuju tööle jõudes.

Jõulud jõuavad Porvoosse 3, 24. nov 2012

Aga mulle ? Lull muudkui ässitas et mine aga Jõuluvanale lähemale, et tema teeb pilti. No ma loobusin. Aga üks vietnami või tai päritolu tädi väntsutas Jõuluvana ikka pikalt ja tublisti ja teenis ära üsna suure peotäie maiust. Visadus viib sihile! Jõulumoor oli väga meelitatud, kui ma oma kaamera tema pihta sihtisin, Ja poseeris kogu oma lopsakuses . Oli üks ütlemata mõnus moor.
   Veidi eemal oli laste jaoks kohale sõitnud väike ratastel loomaaed, seal oli metssiga ja veel mingeid samas mõõdus loomi, ponid olid rahulikud ja tegid mõõdetud sammul lastele sõitu, ja lambad lasksid ennast harjtata ja õlgedega toita. Kaks valget puudlit tundsid lammastes ilmselt ohtlikku konkurentsi ja koerad haukusid lammaste peale ja urisesid. Üks lapsuke aga leidis et need 2 valget rihma otsas ja rakmetes värisevat haukujat on ka lambad, ja tegi lõbusalt mää-mää. Nojah, eks tänapäeva lapsele tule ju piimgi poest...
   Kui trall läbi, valgus rahvas laiali kes edasi turuplatsile jõulukäsitööd ostma, kes kingitusi vaatama, kes kohvikusse...Järgmisena tulevad pikku-Joulu pidustused ja läheneb valguse püha Lucia-päev...

Jõulud jõuavad Porvoosse 2, 24.nov. 2012

Kuna koertel on nii Porvoo linnakodanike elus kui ka tänavapildis tähtis koht, siis ei jäetud Jõuluvana saabumise puhuks koju ka neljajalgseid sõpru. Ja enamgi, mitmed neist kandsid ka jõuluhooajale vihjavat garderoobi - kas punast mantlikest, kombinesooni ja ei puudunud ka heliseva kellukesega päkapikumüts! Linnaväljakule Lundi kaubamaja ette oli püstitatud autolava, kuhu asusid Jõuluvana koos oma kaaskonnaga ja pillimehed, ja lahti läks rõõmus trall koos jõululaulude ja tantsudega. Rahvast oli ikka hästi palju, sest ilm oli läinud ilusaks ja päikegi säras taevas, nii et kohati oli hoopis kevade ja lihavõttepühade tunne. Jõuluvana astus peo lõpu poole lavalt maha rahva sekka, tegi kopsaka kommikotisuu lahti ja asus lasetele , ja ka innukamatele täiskasvanutele, komme jagama. Sain siin kokku ka eestlase Lulliga, kellega vastastikku pilte klõpsisime, nii et ikka ennast ka sellel sündmusel osalejana näidata ja hea aastate pärast vaadata ja meenutada.

Jõulud jõuavad Porvoosse, 24. nov 2012

Sellel aastal tuli jõulutunne juba varakult , kuigi maa alleshaljendas ja lumest polnud veel jälgegi. Nojah, eelmine aasta tuli ju lumi maha alles üks päev enne jõululaupäeva, mis oligi tõeline üllatus. Nimelt olime Ivoga läinud Helsingisse jõuluvaateaknaid ja jõulutuledes linna imetlema ja samas ka Tallinnast saabuvale Kalevile vastu. Kalev saabuski sadamast vihmamärjana, sest mingil ajal oli hakanud vastikut lörtsi sadama. Kui juba kõik kolmekesi mõnusalt bussis Porvoo poole veeresime, muutus ilm järsult külmemekas, lörts asendus paraja tuisuga ja Porvoosse jõudes kattis maad tore valge lumevaip. seda vaid pooleteise tunni jooksul, uskumatu! ja jõululaupäeval kirikusse minnes olin lausvihma tõttu sunnitud haiglasse takso tellima, et kodunt läbi sõites poisid peale võtta. Maa mustas ja vihma kallas...
   Mõtlesin ka see aasta, et kas üldse sinna Jõuluvana saabumisele minna, ilm oli ka na pimedas pilves. Aga mul ju alla sadamasse vaid 5 minuti tee, nii et viimasel minutil läksin...ja jäin hiljaks. Jõuluvana oli juba laevaga sadamasse saabunud , laevalt maas ja troonis juba teda oodanud hobukaarikus. Nojah, ega ikka reega mööda muru ei sõida.
   Jõuluvana saabus Porvoosse Keravast tuleva vana auruveduri Lätkätossu pardal, raudteejaamast asus mingil moel ümber Porvoo nime kandvasse väikesesse lõbusõidupaati ja saabus sellega meie linna külalissadamasse. Koos Jõuluvanaga saabus ka tema kaasa, imekaunis Jõulueit, kui nii kena naisterahva kohta sõna `´eit `` sobib kasutada. Jõuludaam kõlab ka veidralt, hahaa!  Ja sadamas ootas neid hulk linnarahvast, tõrvikutega saatemeeskond, kohalikud valvekoeraomanikud oma neljajalgsetega (koerad olid ilmselt kaitsefunktsiooniks, ehee, ja nende uhked omanikud said oma neljajalgseid eksponeerida). Ja siis veel trobikond vanaaegseid rõivaid kandvaid lapsukesi, kellel näod punapõskseks dekoreeritud ja mingid pambud käes ja seljas.
   Jõuluvana jätkas siis teekonda sadamast kesklinna, hüüdes kõigile Hyvää Joulua! , Jõuludaam heitis kingikotist rahva hulka kompvekke , õunu ja mandariine mida lapsed usinalt kinni püüdsid, tõrvikud valgustasid teed, koerad kaitsesid ja rõõmsad linnakodanikud sibasid oma lapsekärude ja välkuvate fotoaparaatidega linna keskväljaku suunas. Mina ka!

Porvoo Sokose uue osa avamine.

Pea kogu aasta on käinud Porvoo Sokose kaubamaja uuendus ja ümberehitus. Toidukaupade osakond viidi üle hoopis teisele korrusele, on palju avaram ja suvel nii hästi jahutatud et lausa hirm oli sinna minna et mitte nohu saada. Algul igatsesin taga  seda vana toiduosakonda, aga eks nüüd ole juba uuega harjunud.
   Nüüd siis enne jõulu ka tööstuskaupade osakond, et ikka jõulukingid saaks uues ja uhkemas tehtud. Tulemuseks oli et midagi enam üles ei leia, ja seda kurdavad küll siiamaani paljud. Aga avamise puhul pakuti linnarahvale vaarikakooki ja kohvi , ja osalesin minagi. Kook maitses hea ja tükk oli üsna kopsakas, mul oli muidugi oma sidemes käega veits raske toimetada. Eks seal päeva ajal peamiselt penskarid ja minusugused roosi-haiged osalemas olid, korralikud kodanikud ju sellel ajal kenasti tööl.