Lucia päev 13.12 2012

Mul oli täna valida kas minna tööle või mitte. Ime küll, kuigi eile saunast tulles olin seda meelt et ikka lähen, sest mul on üks tööpäev võlas eelmise aasta lõpust mille Tartusse sõiduks vabaks võtsin et kodus pikem puhkus saada.Nüüd on mul siis kahe nädala jooksul aega valida kuna ma selle päeva tasa teen. Eile õhtul ilmateates hirmutas et tuleb suur külmalaine ja just siia Lõuna-Soomesse, mingi 20 kraadi külma, ja hommikul kui kell helises mõtlesin et ei hakka ikka selle külmaga minema, keerasin külge ja magasin edasi. Nüüd vaatan et Porvoos on 13 kraadi, paras talveilm ja mul on nagunii nii soe kasukas et kogu aeg selg higine. Aga juba teist päeva on meil päike! oo sole mio! ja see teeb kodusoleku eriti mõnusaks - soe päikest täis tuba, aurav kohv, puhta lume vaikus ja võimalus teha seda mida süda lustib.
   Sobrasin siis FBs ringi ja tuttavate blogides ka. Tegelikult oli isegi veits kahju et tööle ei läinud, sest tööle lähen alati hea meelega ja uuel aastal peale pikemat eemalolekut olin hommikul  mööda osakonna koridori astudes nii õnnelik et oleksin pea igale vastutulijale põse peale musi andnud. Aga, no minge ikka, haiglas on isegi kätlemine keelatud, ja igal pool sellekohased plakatid seintel - ``Ärge pande pahaks , aga haiglas on nakkuste vältimiseks kätlemine taunitav`´.
   Aga tööst veel niipalju, et pühapäeval Marise blogi lugedes tuli välja et kuna ta nädalavahetuseks Pariisi ei saanud sõita, sest Luxemburgis tuli lumi maha ja see viis rongiliikluse `´rööbastelt maha `´ nii et rongid ei liikunud algse graafiku kohaselt. Ja Maris , kes oli lihtsalt koju jäänud, igavles ja ootas juba esmaspäeva et tööle saaks. Nagu ta kirjutas, nõud olid pestud, taara ja vanapaber sorteeritud, rõivad kapis järjestatud. Ja täpselt sama minul  - viisin vanapaberi selleks ettenähtud prügiurni, paberpapi teise samasugusesse, taara poodi ja ootasin samuti et tööle saaks. Kui sellest Marisele kirjutasin, väitis tema et ooh, kohe seltsim sai - kaks võõrsil elavat eestimaalast tunnevad ja teevad eri riikides samu asju! Naljakas!
   Aga tegelikult tahtsin siia kirjutada igal aastal 13.detsembril toimuvast Lucia-pidustusest. Tegelikult on see traditsioon alguse saanud Rootsist  aga nüüdseks samamoodi jõus ka Soomes ja vist isegi Eestis. Igatahes kirjutas mu Tallinna tuttav Ülle et nad Kullo huvimajas õpivad laule Lucia päevaks ja vist isegi mingi etendus tulemas.

   Lucia-päev on minu jaoks täiesti sama tähtis ja haarav nagu jõuluõhtu, võibolla isegi enam kuna see on nii emotsionaalne. Sel aastal oli mul 13. dets tööst vaba ja sain rahulikult kodust minema hakata et linnas pilte teha ja vanalinna nautida. Õues oli hurmus tuisk, nii et suu ja silmad lund täis, aga mulle tuisk hullult meeldib ja nii rühkisin aga rõõmsalt linna poole. Tõeline talveilm, ja üldse mitte külm.
Rahvast tõttas linna poole päris tihedalt, on see ju üks selline pidustus kus kogu linnarahvale tervitusi öeldakse ja seal raekojaväljakul teiste seas seistes tunned end tõesti selle armsa linnakese ühe liikmena. Vanalinnas oli helmi kohviku ees üks imeline jääpurikates puuoks, millist ma varem kunagi polnud näinud. See oli kuidagi kunstlikult tehtud, et vesi niimoodi purikatena jäätuks, mujal jääpurikaid üldse polnud, ei kusagil katuseräästais mitte. Kuna mul oli kiire ei saanud seda hästi pildile, aga see säras seal tuledest valgustatuna ja oli tõesti väga uhke.

Rahvas kogunes raekoja väljakule, kus on püsti ka linna kõige suurem jõulupuu. Raekoja treppi ehtis juba kuusevanik, muusika mängis ja igast tänavast voogas rahvast juurde - küll lapsevankrite, ratastoolide, igas vanuses lapsukeste kui koertega. Kõik tahtsid Lucia kroonimist näha.