Jõulud jõuavad Porvoosse, 24. nov 2012

Sellel aastal tuli jõulutunne juba varakult , kuigi maa alleshaljendas ja lumest polnud veel jälgegi. Nojah, eelmine aasta tuli ju lumi maha alles üks päev enne jõululaupäeva, mis oligi tõeline üllatus. Nimelt olime Ivoga läinud Helsingisse jõuluvaateaknaid ja jõulutuledes linna imetlema ja samas ka Tallinnast saabuvale Kalevile vastu. Kalev saabuski sadamast vihmamärjana, sest mingil ajal oli hakanud vastikut lörtsi sadama. Kui juba kõik kolmekesi mõnusalt bussis Porvoo poole veeresime, muutus ilm järsult külmemekas, lörts asendus paraja tuisuga ja Porvoosse jõudes kattis maad tore valge lumevaip. seda vaid pooleteise tunni jooksul, uskumatu! ja jõululaupäeval kirikusse minnes olin lausvihma tõttu sunnitud haiglasse takso tellima, et kodunt läbi sõites poisid peale võtta. Maa mustas ja vihma kallas...
   Mõtlesin ka see aasta, et kas üldse sinna Jõuluvana saabumisele minna, ilm oli ka na pimedas pilves. Aga mul ju alla sadamasse vaid 5 minuti tee, nii et viimasel minutil läksin...ja jäin hiljaks. Jõuluvana oli juba laevaga sadamasse saabunud , laevalt maas ja troonis juba teda oodanud hobukaarikus. Nojah, ega ikka reega mööda muru ei sõida.
   Jõuluvana saabus Porvoosse Keravast tuleva vana auruveduri Lätkätossu pardal, raudteejaamast asus mingil moel ümber Porvoo nime kandvasse väikesesse lõbusõidupaati ja saabus sellega meie linna külalissadamasse. Koos Jõuluvanaga saabus ka tema kaasa, imekaunis Jõulueit, kui nii kena naisterahva kohta sõna `´eit `` sobib kasutada. Jõuludaam kõlab ka veidralt, hahaa!  Ja sadamas ootas neid hulk linnarahvast, tõrvikutega saatemeeskond, kohalikud valvekoeraomanikud oma neljajalgsetega (koerad olid ilmselt kaitsefunktsiooniks, ehee, ja nende uhked omanikud said oma neljajalgseid eksponeerida). Ja siis veel trobikond vanaaegseid rõivaid kandvaid lapsukesi, kellel näod punapõskseks dekoreeritud ja mingid pambud käes ja seljas.
   Jõuluvana jätkas siis teekonda sadamast kesklinna, hüüdes kõigile Hyvää Joulua! , Jõuludaam heitis kingikotist rahva hulka kompvekke , õunu ja mandariine mida lapsed usinalt kinni püüdsid, tõrvikud valgustasid teed, koerad kaitsesid ja rõõmsad linnakodanikud sibasid oma lapsekärude ja välkuvate fotoaparaatidega linna keskväljaku suunas. Mina ka!