Wednesday, January 23, 2013

Mõisas sõbrannat külastamas.

Mul on rõõm omada sõbrannat kes elab mõisas. See kõlab küll üsna uskumatult aga on ometi tõsi. E on tegelikult ainus inimene ja eestlane kellega ma siin Porvoos tihadamini suhtlen. Eestlasi ja selliseid teada-tuttavaid muidugi on siin mitmeid, aga ega eriti ei moodustu siin kergelt sellist tihedamat suhtlusringi kellegagi. linn on üsna hajutatud, bussid liiguvad õhtuti pikkade vahedega ja hajutatult, inimestel on erinevad tööajad ja kui näiteks tahta kohvikus kokku saada on seegi omajagu raske ettevõtmine. Nimelt suletakse Porvoos kohvikud juba kella 17-18 ajal, talvisel ajal isegi veel varem. Joogu aga igaüks oma kohvi kodus ja püsigu soojas pere keskel, pole vaja linna pidi ringi konnata!
  Aga minul oli täna vaba päev ja jututuju ja kui ma sõbrannat linna kohvikusse meelitasin, meelitas tema mind omakorda külla tulema ja SPAsse. Nimelt töötab E Haikkoo Kartanos, mis on Porvoo linnalähedane hotell-Spa-Konverentsikeskus. See on endine Haikkoo mõis, asub mere ääres suure kauni pargi sees. Hotelli restoran on üsna kuulus oma hõrgutiste poolest, ja ka üsna krõbedate hindadega . Spa jälle on armastatud ja suuresti kasutusel Peterburgi kodanike hulgas, kes eriti suvel, aga ka muul ajal armastavad siia saabuda oma uhkete tumedate kallsidega kurbsilmsete autode, abikaasade, laste , ämmade ja armukestega. Vene keelt kuuleb Haikkos ikka väga tihti.
Sõbranna sai sügisel ka töökohalt nn. työasunnon, so töökoha-korteri ja elab nüüd nagu kuninga kass mõisas, kus tal suured ja hubased külalisruumid üksipäini kasutada on. ja tore ju üks korrus trepist üles tööle minna. Ja elada mõisas suure pargi sees. Tänapäeva tõene muinasjutt.






   armas inimene , kes on tegelikult ametilt kokk, ootas mind kaunilt kaetud laua ja maitsva lõunaga. Hiljem jõime kohvikus kohvi ja ligunesime soojas jakuzis. Kuna jutustamise peale kulus aeg ära, jäi veemõnude nautimine lühikeseks, aga mõnus oli ikkagi. Minust ju nagunii mingit veelooma pole, nimelt ma pole siiamaani suutnud ujumist selgeks õppida ja no vaevalt et enam õpin! Aga kjärgmisel korral on meil lisaks veeprotseduuridele kavas veel hoopis muud sportlikud protseduurid. Uuel aastal uued tuuled, hahaa. No mingeid lubadusi pole antud, aga ma ikka veits ka nagu sinnapoole püüdlen.

2 comments:

Eva ja CO said...

Küll see lumine talv on ikka ilus! Kõik oleks justkui tuhksuhkruga kaetud!
Vahva, et said sõbrannaga nii mõnusalt aja maha võtta. Sellise uhke mõisa spas mõnuledes tundsite end küll vist nagu kuningannad :)

Tervitades,
Eva

Biancat said...

Ohoo, Evake! Rõõm kohtuda! Tead ma olen nagu tola sel aastal, talvest nii vaimustatud et viimasel ajal ei raatsi bussiga töölt koju sõita (kuigi töölt saan kuupileti) vaid tatsan jala ja hingan rõõmu ja ilu sisse.Puhas sõtendav krudisev lumi , ja metsa vaikus. Aga spas on mõnus jah; kuigi sõbranna ise on pärnakas ja kiidab Pärnu veeparadiise palju ägedamateks. Aga see vana mõisa ja pargi miljöö on väga vahva , eriti suvel.
Londoni lumi oli ka ikka elamus omaette, vaat mida teil veel sellel maal õnnestus kogeda enne lahkumist! Pikad paid, Katrin