Tool

Täna ma ostsin endale tooli. Tool on väga ilus ja uhke ja ta pole mitte tavaline tool vaid baaritool. Tegelikult lausa unistuste tool, ime et ma veel nagu alguses kahtlesin, aga hea et ikka ära ostsin ja koju tassimisega ka sain hakkama ja nüüd kokkuvõttes olen päris ünnelik ja rahul oma ostuga.
Päev algas nii, et magasin siis hommikul nii kaua kui und oli, siis hakkasin oma krimkat lugema ja seina taga mingid jopskid puurisid trelliga just seda seina mille ääres ma pikutasin. Või panid põrandat, no igatahes selline tunne et trell on surutud meelekohale ja siis, anna aga tuld! Mul hakkas kohe hammas valutama, no tegelt ainult õnneks tundus nii. Ja kuna ma kodus olla ei saanud, siis otsustasin et lähen välja, toon kogust uusi raamatuid jne, ostan tomateid jne.
Otsustasin minna läbi roosipargi, ikka imeilusad need roosid, kurat keegi ei kasta, nii kahju neist. Kuna 2 buss oli ees mõtlesin et sõidan veits bussiga, uurin välja kus see Kukkatalo on ja siis sealt lähen rampsi, aga too buss võttis suuna hoopis Loviisa poole Hamarisse. Sõitsin siis ja kobisin Brunbergi juures maha, et käin seal samaaria kirpsis ja seal selline uhke tool , hinnaks ainult 5 euri.haa, naaritsakasukas oli ka, aga sellise ilmaga läks süda isegi vaatamisest pahaks, kuigi päris kena kasuk paistis olema, aga vanamoodne.No käisin ümber tooli, proovisin kui raske on, ah, võtsin õlale ja ostsin ära. Point on selles et see on sama tüüpi baaritool nagu meil kodus on need itaalia punutud põhjaga söögitoatoolid, nii et sobiks ilusti komplekti sinna aknalaua juurde nurka et seal istuda ja aknast välja vaadata.
hakkasin siis tooliga sammuma, proovisin igasugu asendeid vasaku ja parema poole peal, õlal ja käes, ise mõtlesin et kui ikka enam ei jaksa siis on mul ju tool kus istuda. Ette jäi mingi mööblipood, arvasin et too peaks olema see Vaihdekalusto, läksin siis, panin oma tooli ka ukse juurde maha ja hakkasin kaubaga tutvuma. Päris kallis pood oli, mingi tavaline puust kolmejalgne taburet maksis 18o euri!!! Diivanid olid nii 2 ooo ringis, minu voodi sarnane voodi mingi üle 1 ooo. Müüja mees ujus ka kusagilt välja, täpsustas et vaihtokalusto on siit mingi 15 km eemal ja imestas kust veel sellise tooli sain, olevat paras uunikum. Et kas ma talle ära ei müü! ma heitsin vastu et ma ostaks temalt veel teise lisaks, ta arvas et neid enam kusagilt tänapäeval osta ei õnnestu. Imestas et ma jalgsi tooliga kõnnin. Mina jätkasin aga metsa vahel matka, vahel panin tooli maha ja sõin mustikaid. Õnneks oli mõnus tuuleke ja metsas jahedam. Nii jõudsingi Tarmolasse bussipeatusse, kust igapäev haigklasse sõidan. Vaatasin et poole neljane buss varsti tuleb. Seal on see Hellun Pulla pagaritööstus, ostsin sealt ühe kohvisaia väljast ja istusin bussipeatusse baaritoolile, kõlgutsin jalgu ja sõin saia. Võite arvata, et kõik kes mööda sõitsid, mind imestusega vaatasid. Päris naljakas oli, mõnus tuuleke puhus ja päike paistis. Siis tuli buss, tegi mulle keskmise ukse lahti ja juht ka naeris, et mul peaks odavam sõit olema, kuna enda tool kaasas. Siin on ikka inimesed nii lahedad, millegi üle keegi ei imesta ega inise. Roosipargis istusin veel veits, nüüd pingil, ja kandsin tooli koju. Puurimine on lõpetatud, lugesin krimka lõpuni, varsti magama ja homme tööle. Kavatsen küll teha nii kergelt kui saab, seal teraapias pole jälle ühku, aga ega seal erilist mustust ka loodetavasti pole.Pühapäeval jälle vaba, sest Sanna on nüüd minu eest. Aga tooli ost oli ikka hea tehing, arvan ma.
Pildil on minu noorem poeg Ivo, siin Porvoos veetorni juures kus me jalutamas käisime. Vasakul pool on näha siinseid tüüpilisi rootsipunaseid puumaju, neid on siin kõikjal.