Sunday, January 26, 2014

Kui Lucia tõi valguse...


Selle päeva kulminatsiooniks pidi siis saama Lucia valimine Porvoo vana raekoja platsil, mis on iga-aastane traditsioon. Kuna aga päev oli veel noor , oli meil aega niisama linna peal jalutada ja pildistada. Kuigi Porvoo vanalinn on ju tibatilluke ja tundub et siin on iga kivi ja känd juba mitmeid kordi ära pildistatud, siiski aina iga kord, iga uus päev või teiste kaaslastega on selline tunne nagu kogeks seda ikka uuesti ja uuesti.

 Kuna igal aastal on alates Lucia-päevast Porvoo muuseumi külastus tasuta, siis kasutasime juhust ja astusime sisse. Võin küll otse tunnistada et ise olen tõeline museo-ihminen, olles kahes muuseumis töötanud (kui veel Eestis elasin) ja reisidel on alati muuseumid need kohad kuhu sisse astume. Nii on ka minu poegades sisse kasvanud huvi muuseumide vastu ja Teeletki need huvitavad. Nii et meie väike seltskond oli ses asjas täiesti ühel meelel.
Jõulu eel ja ajal on Holmi majas( mis on osa Porvoo muuseumikompleksist) avatud endisaja linnakodaniku eluruumid ja nn. elutuppa kaetud peolaud jõulutoitudega. Mulaazhid muidugi, samad igal aastal! Kuigi saalides on pildistamine keelatud, astusin ma keelust üle ja püüdsin pildile Ivo jõululaua roogasid seiramas. Ja paar pilti tegin veel.

Tegelikult on see väga armas väike muuseum, kitsaste keerdtreppide, kriiksuvate puupõrandate ja madalate lagedega. Ekspositsioon on ka huvitav ja armas. Kuigi minu arvates oma piletihinda, 10 eurot, see küll väärt ei ole.Kuigi oleme eelnevatel aegadel ka mitmeid kordi piletiraha maksnud, oli nüüd tore priihinna eest sisse pääseda. teine osa muuseumist ongi vanas raekojas, seal on hooajalise näitused. Sel aastal Soome loomariigist, topised ja puha.
Seda vaadet Holmi maja siseõuele ja kõrvalhoonetele on võimalik näha vaid muuseumi teise korruse aknast, sest väravate kaudu siseõue ei pääse. See on ikka nii huvitav kuidas majad on ehitatud järsule mäekallakule ja paljud omavahel õuede, treppide ja teeradade kaudu ühendatud.







Olime jõudnud just Helmi kohviku ette ja kuna ikka parasjagu külm juba nina näpistas siis miks mitte sisse astuda. Õnneks oli ka vabu kohti nii et saime jälle oma lemmik-kohta istuda. Kuna Teele kõrges vanaduses vanaema viibis Eestis just operatsioonijärgselt haiglas ja Teele helistades olukorra kohta teateid ei saanud, oli kõigi meeleolu kurb . Aga hiljem, eine lõppedes sai Teele emaga ühenduse ja kuulis head uudist et vanaemaga on kõik hästi ja ta kosub kenasti peale operatsiooni. See tõi meile hea tuju ja jälle oli tore olla.
Kohvikust välja jõudes hakati juba tulukesi süütama.

Veel on siin tänava lõpus inimtühi, aga mõne aja pärast on kogu tänav täis inimesi, tõrvikud leegitsevad ja 
kõlab uljas pidumarss. Kõik on valmis Lucia saabumiseks. Ja siis ta tulebki, nagu alati, igal aastal 13. detsembril. Et tuua valgust.
Kõlas Santa Lucia nagu ikka, linna meer pidas on rootsikeelse kõne ja lõppu lisati paar lauset ka soome keeles, hahaa, nendele kes rootsit ei oska. See linn on ju rootsikeelne. Siis jätkus rongkäik kirikusse, taas laulud, Lucia saabumine laulu saatel ja valgusvihus, sest kirikus kustutatakse sel aja valgus kui Lucia-neiu aeglaselt  lauldes altarile saabub. Aga ei olnud sel aastat seda wau! tunnet mis endistel, kas olid külaliste tõttu ootused liiga kõrgele seatud või ikka see lume ja õige talvetunde puudumine...Lucia laulis ka nii nõrga häälekesega, et laste sahistamine ja nutt kohati sellest üle käis. Kuidagi lahja värk oli sel aastal, mul oli päris hea meel kui teenistus läbi sai ja õues tagasi olime.
Nüüd ei muud kui koju sooja tuppa, küünlad põlema, praad ahju ja veinipudelil kork maha. Elagu meie !

No comments: