Minule omase enda huvides ponnistamise ja muu sitkuse tulemusena õnnestus mul lõpuks, peale mitmeid ette tulnud kivisid-kändusid, asjad ikka niikaugele saada et saime Londonist koos Kaleviga üheskoos ühes lennukis Tallinna poole tagasi suunduda. No ühed siiapoole piletid läksid raisku, aga mis on see selle kõrval et nüüd kenasti koos saime Londonist lennukile asuda, Tallinna lennujaamas kohvi juues kodu bussi oodata ja rõõmsalt Tartu poole vurada! Saame ju niigi ikka nii vähe koos olla, kuigi muidugi käime ju tihti üksteisel külas aga alati oleks nagu aega liiga vähe.
Korraldasime oma tagasituleku nii et Tartu bussijaamas kohtasime juba ka Moonat kes töölt otse sinna oli tulnud, et koos taksoga Annelinna sõita. Algas minu jõulupuhkuse teine osa ehk 4 päeva Tartus koos lähedastega.
Kui reisiväsimus välja magatud, oli aega arutada selliseid teemasid nagu et kas Kalev jõuluks kuuse ka toob, palju see maksab, kas ikka oleks vaja jne. Kalev on tegelikult meil alati olnud lapsest saadik see kuuse tooja, kas siis otse füüsiliselt kuuse koju tassija või lihtsalt muidu see kes toob kuuse koju ja paika paneb. Eredalt on meeles ühed jõulud kui minul jalg kipsis oli ja pidin voodis lamama. Kalev tõi jõulukuuse, ehtisid Ivoga ära, ja koos Nuuksukesega kogunesime kõik selle ümber. Ilusad ajad mida meenutada. Nuuksukene kartis veel säraküünlaid...
Ja nüüd, üllatus üllatus - tulen mina linnast koju ja meil on kodus kuusk! Kalev ja Moona saabusid poest koos toidukraami ja ka kuusega. Tore!
Moonal oli veel peas selline kaasaja tehnika suursaavutus - päkapikumüts kus värvilised tulukesed rõõmsalt helklesid. Moona oli üldse selline töökas päkapikk, kuigi Kalev teda kogu aeg kallistamise eesmärgil töö juurest eemale kiskus. Järgmine kord ikka toon Londonist selle mistle-toe ära, päris suur punt neid puuvõõrikuid maksis Londoni Kolumbia lilleturul vaid 6 paundi, aga minu arvates polnud sel loodusimel küll ei õiget tegu ega nägu. Aga no pidi musitamist soodustama, lausa kohustama, kui selline tuust lakke on riputatud! Tuleb oma noorte peal järele proovida!
Selline siis see puuvõõrik, marjad üsna meie lumemarjade moodi. Aga turul oli seda müügil muide vaid paaris kohas, nii et kas olid kõik juba endale ära varunud või ikka pole asjal tänapäeval enam õiget väge. Kes teab.
Mina tuletasin köögis pliidi ääres toiduvalmistamist meelde. Ma ju Soomes olles suurt kodus toitu ei valmista. Aga ikka mõnus - oma tuttav köök, oma pliit, head eestimaised toidud ja toorained. Suur potitäis hapukapsast (millest Soomes vaid und võib näha, vähemalt Porvoos!), peekonisse keeratud jõuluvorstid, rosolje, hapukurk, roheline hernes. Lisaks sellele veel kordi ja kordi nähtud, aga ikka nauditav ``Home alone 2`` ja jõulutunne missugune! No kui aus olla siis oleks neist toitudest mõnda küll hõlpsalt siit ka saada, aga...lihtsalt mõned asjad maitsevad kodus ühte ja teises kodus teistmoodi. Tegelikult siin Soomes olles mul absoluutselt ei tule meeldegi isutada näiteks eestimaise hapukoore või kodujuustu järele. Siin on siinsed toidud.
Järgmiseks päevaks ootasime külla ka Ivot, Teelet ja Lukat. Lukale oli see esimene kord oma nn ``isakoju`` tulla, kus Ivo enne elas. Eka me kunagi räägime talle ja näitame pilte. Keerasin jälle uue kapsa-vorstilaari, Teele poolt olid külakostiks ise tehtud ja kaunistatud piparkoogid. Need olid lausa nii ilusad et mul siiani veel 2 tükki siin alles, ei raatsi ära süüa.
Ja nüüd kirsiks koogi peal - Luka ! Esimest korda Annelinnas.
Ja minu armsad pojad Ivo ja Kalev.
Ja lõpetuseks veel selline vanarahva tarkuse tõeteraks muutumine et pill tuleb pika ilu peale. Kahjuks jah siia Soome jõudes sai kõik hea otsa, jäin väga raskelt haigeks. No gripp, pigem ehk kopsupõletik kuigi täpset diagnoosi veel ei ole. Aga olin nii raskelt kopsuga hädas et lausa kartsin et ei sa enam hingata, õhk lihtsalt ei pääsenud enam liikuma. Täna on haiguse 8 päev ja nagu näha olen suutnud juba üleval istuda ja oma kaunid jõulud siia mäletamiseks üles tippida. mida muud kui uuelt aastalt tervist ja samatoredaid jõule paluda :)
.JPG)
No comments:
Post a Comment