Tööl. Ühe ajastu lõpp.

Nüüd on see siis juhtunud. Ja möödas. Nutud nutetud ja teadmatus ees. Põhjuseks see et meie pikaaegne ülemus jäi pensionile.
   Kuna ma pole elus palju töökohti vahetanud siis pole ka ennemini ette tulnud töökohas ülemust pensionile saata. See sõltub muidugi inimesest, et kas tema pensionilejäämist oodatakse või kardetakse. No, kardetakse on vist väär väljend, aga mul ei tule hetkel paremat ette ja kui ikka olikorda ausalt väljendada siis meie tõtt öelda siin kõik kartsime ette seda päeva kui meie ülemus tööpuhkusele lahkub. Mõne inimesega lihtsalt on selline tunne, et ta kuulub kuhugi mingi koha juurde ja on mõeldamatu et ühel päeval teda seal enam ei ole. Veel mõeldamatum et tema asemele on tulnud keegi teine.
   Kummalisel kombel on meie kollektiivis päris mitmeid töötajaid kel pensioniiga juba ammu käes ja ületatud, kes aga seda sugugi ei taha jääda nautima vaid tööl edasi käivad. Kui omavahel arutada, siis paljude meelest on see kummaline ja väga imelik. Aga ilmselt mitte asjaosaliste enda meelest. Mina sellest küll aru ei saa, et inimesed vabatahtlikult valivad turvatud pensionipõlve asemel töö. Nad ise põhjendavad...no kui sellel teemal juttu tuleb...et oh, mis ma seal kodus teen! Kuidagi tundub et soomlastele on see tööl käimine nagu sisse programmeeritud ja riigi poolt ette kodeeritud, nii et kui äkki enam  tööl käimist pole siis nad on nagu peata kanad ja ei oska oma üllatuslikult saabunud vaba ajaga midagi peale hakata!Ja et tööl on ikka nii tore käia ja tore seltskond jne. Ja siis paar korda olen kuulnud veel oma suureks imestuseks et need õige vinged olijad, kes kogu elu on haiglas töötanud - kujutlevad siiralt et nad on asendamatud. Et mis küll siis juhtub kui neid enam pole ! ja et ikka need uued kes asemele tulevad pole küllalt head vms.
   Päris huvitav oli jälgida kuidas üks teine ülemus, ise ka varsti pensioniikka jääv , püüdis lohutada et ``No hea et sa nüüd suvel pensionile jääd! Et suveaeg on ikka palju parem, päike paistab ja väljas on tegevust j a saab minna mökille jne, Et vaat talvel, siis on ikka väga raske äkki koduseinte vahel jääda, siis nagu ei ole selle vaba ajaga midagi peale hakata`` jne! Heldene aeg, meie tegus ülemus, kes on kogu aeg olnud sotsiaalne, aktiivne, mitmed aastad oma töö-elust Sri-Lankas ja Indias meditsiinialast koolitustööd teinud... aga saa siis nendest soomlastest ja nende mõttekäigust aru...Head sooviti igal juhul.
   Mina oma viieaastase siinelamise kogemusega muidugi pole mingi asjatundja töötava soomlase portree loomisel ja lahkamisel, aga vähemalt oma isikliku kogemuse põhjal on minul küll selline arusaam et soomlane võtab ikka töölkäimist väga ja väga tõsiselt. Ma olen juba kusagil eespool kirjutanud, et vist isegi padujoodikud lõpetavad mingil parajal ajal joomise et järgmisel päeval ikka tööpostil silm selge oleks ja kark kannaks. No kindlasti on erandeid, aga ma kujutan ette et siin on umbes nii et tööst vabal ajal tee mis tahad, aga tööpostil tuleb olla ikka silm sirkel ja täie eest väljas. Tööle tullakse täpselt ja koju minnakse täpselt. seda järgivad kõik ´´klassid`´, koristajast peaarstini välja. No minul muidugi vaid kogemused haiglamiljööst aga usun et see mujalgi nii on. Soomlane on üldjuhul väga raamides ja riigitruu, ja riik on tema eest juba valmis mõelnud igasugu punktid mida täita ja mida pidi käia. Ja neid järgitakse vastuvaidlematult. Mingit töö ajal ärakäimist, poes käimist või mis veel mõeldamatum, oma asjade ajamist siin kindlasti ei tehta. Mõeldamatu! Töö ajal tehakse tööd, kohvipausid on töö sisse ära planeeritud ja tasustatud ja neist peetakse kinni.
   Tagasi tulles nüüdseks siis juba endise ülemuse ehk `´pomo`` Leena juurde - hea ja väga hea oli töötada sellise inimese juhtimise all kes nagu tegelikult juhib, aga ei valitse, ja ei taha valitseda sinu üle. Selline oli meie Leena - alati olemas, temale võis helistada koju ka ajal väljaspoole tööd, (mis muide Soomes muidu küllaltki taunitav on. Töö asjajd töö ajal!), ta püüdis võimalusel alati aidata või lahenduse leida. Leena tegi üldjuhul kõik selleks et alluvatel tööl hea oleks, sest tema moto kõlas nii `´kui täätajal on tööl kõik korras ja temaga arvestatakse ja vastu tullakse nii tööl kui võimaluse piires ka isikliku elu küsimustes, siis töötaja teeb tööd hästi ja andumusega`´. Selline vastastikune ühistöö ja respekt meil ka oli.
    Uus ülemus on noor, ja kuigi meie eneste hulgast, siis ...ei oska keegi temast midagi arvata. Arvatakse pigem negatiivset kui positiivset. Eks elu näitab mis tegelikult tuleb, aga ...kuuldavasti paljud kellel pensionile lahkumine endal lähiajal ees, on nüüd kindlad et tahavad varsti tääpuhkusele lahkuda. Selline see elu. ...ka tööelu , kord juba on. Asendamatuid siiski pole, kuigi mõned mõtlevad et nemad on. Siis asendamatud.
   Aga seda et ülemuse lahkumisteadet saades näod laus nutuseks tõmbuvad ja päeva jooksul ikka see või teine vaikselt nurga taha kaob ja sealt nutetud silmade ja taskurätiklombiga välja ilmub...vist eriti palju ei juhtu. Meil aga oli täpselt nii. Ja mälestus väga heast ülemusest ja kaastäätajast onmeil kindlasti kaua meeles. A La ...et Leena ajal oli nii ja naa! Ilusat pensionipõlve Sulle, armas pomo!