Finnish Angry Birds Porvoos.

    Ühel maikuu õhtul kui ma jala töölt koju tulin, märkasin mere ääres, Haikoolahe sopis  mis jääb üsna tee ligidale, luigepaari. Haikkoo mõisa juures on küll igal aastal luikesid olnud, aga siia, peaaegu Porvoo südalinna, pole nad varem tulnud. Vähemalt mina pole juhtunud nägema.
   Ju nad siis parematele jahimaadele olid tulnud. Paistis et veealune maailm neid köitis, sest nad olid kogu aeg poolest kerest vee all ja sabad püsti. Ma ei jõudnud ära imestada, kuidas nad nii pikka aega sellises asendis hingata said, aga, no nad on ju luiged! Mitte inimesed siis. Küll nemad juba oskavad!

Tegid rahus oma kujundujumisi ja solberdasid ringi, rahvas kõndis mööda, koerad vedasid rihmast et mis värk on ja niutsusid, aga angry birds ei lasknud end segada. Järgmine päev läksin hommikul sama teed, lootuses mingeid uusi trikke näha, aga jätkus sama sabaliputamine. Ja paari päeva pärast olid nad hoopis kadunud. Võibolla sõid kõhud täis ja lendasid Haikkoo vetesse pesa punuma. Ühel suvel ujus seal luigepere uhkelt ringi, 6 või 7 pojukest slepis.