Lustakas mesimumm.

Võikski ju jääda neid kevadekuulutajaid imetlema aga kevad ei püsi ju paigal ega oota vaid läheb aina edasi. Vahel tuleb ka talv tagasi, aga egas kevad selle tõttu tulemata jää. Kunagi ikka tuleb, hahahaa!

Keeleliselt on huvitav et nt. kui eestlased ütlevad mingil ajal lootusrikkalt et `´Talve selg murdub`´, siis soomlased sama asja puhul arvavad et ei murdu, aga paindub - `´Talven selkää taittuu``. Võta siis kinni, kummad kangemad on. Ühed murravad talve selja praksti katki, teised aga vinnutavad ja painutavad niikaua kui päike küüru tagant paistma hakkab ja lume ära sulatab. Soomlaste arvamist mööda paindub see talve selg Heiki-päeval ehk siis 19. jaanuaril, aga ...no minu arvates on see Heiki küll sihuke imelik sell, no jaanuaris ju alles sügav talv.
   Aga mina sain selle lillelise jalutuskäigu ajal hoopis kaadrisse ühe lustaka kevadise tegelase, kes mulle tänulikult poseeris kuidas ta seal krookuse südamikus püherdas ja edvistas. Eelmine kutt lendas lihtsalt minema, minu fookusest välja teise lillepeale. Nüüd aga on see uljas mesimumm minu loodetavasti surematus blogis igaveseks jäädvustatud.

Add caption

Selline tore väike sõber siis. Ja selline töökas, hakkas juba kevadel varakult pihta. Praeguseks ilmselt tal juba suur hunnik magusat oma koibadega koju tassitud. Jaksu mesimummidele, ja kõigile kes töökad on!