Käisin silmaarstil

Täna siis oli see päev, kuna silmaarstile vaja minna. Mureks oli nädala jagu aega tagasi parema silma ette tekkinud mingi kujund, nagu sasipundar juukseid, mis vaatamisel liikus ja häiris. Lootsin et kaob iseenesest, aga ei kadund ja Ivo ka soovitas ikka arstile minna. Helistasin tervisekeskusse, et aega kinni panna. Selgus et seal sellist arsti üldse pole, et neil vaid üldarstid. Küsisin siis et kuidas saan, anti nagu silmakliiniku Porvoo arsti number. Helistamisel selgus et too on puhkusel ja tuleb alles 10. septembril!!! No siis ma nagu juba ka tõstsin tämbrit ja ütlesin et mul on kohe vaja, siis alles selgus tõsiasi mille nad oleks võinud mulle kohe avaldada - silmaarstid võtavad vastu optikaärides. No sain siis aja Silmäasemasse, kust ise iga päev muidu mööda kõnnin kui poest tulen. Oli väga kena ja uhke sisustusega salong, kus oli küll igasugu muud mööbli aga ma nagu ei näinudki et kuhu siis nagu vastuvõttu ootama saaks jääda. Seista selle kuumaga küll ei kavatse, kuigi seal suured võimsad põrandaventilaatorid mühisesid. Üks kena noor mees kõnetas ja küsis jne, siis osutas kolmele toolile seal tagapool. Ja just ventilaator oli suunatud nendele toolidele, nii et sain seal kenasti jahtuda. Varsti tuli üks soomlanna arsti kabinetist ja istus ka sinna, hakkasime vestlema, ma ütlesin et ikka pabistan ja siis tema et on väga hea arst ja pole vaja hirmu tunda jne. Olime juba laskunud sügavasse vestlusse Peterburgi linna võludest kui arst minu nime nimetas. Arst kätles ja esitles ennast. Hahaa, meil haiglas on seagripi aegadest kätlemine taunitav, aga minu arvates on see nii sümpaatne ja nagu loob kohe usalduse arsti vastu kui ta sulle kätt annab. Ah jaa, enne see assistent noormees veel arvutiga mingi uuris mu silmi ja testis mu prillide tugevust mingi teise masinaga, ma ei taipand ju prillipabereid kaasa võtta. Arst kuulas mu kaebe ära, laskis mul seinalt tähti vaadata, siis hakkas rahulikult arvama et mul on mingi nagu kas läätse kihi või mingi silma vedeliku, vist viimase, nagu eraldumine. Et see on vananemise kaasnähtus ja esineb paljudel, ja eriti just üle 55 aastastel. Nojah, ma olen juba 56!!! Et mõnikord see kaob ära, jääb väiksemaks või jääb samaks, et sellega tuleb harjuda jne. Et miskit ohtlikku pole, aga ta tilgutas 2 sorti vedelikku silma ja laskis mul veidi oodata, siis uuris oma masinaga silmade põhju väga korralikult. Tulemus oli hea, et närvid on tugevad, rõhku pole ja nagu põhjust muretsemiseks ka polevat. Kiitis prille, et uued, kriimustusteta ja kenad, puhastas seemislapiga ära ja andis mulle tagasi.Siis printis veel mingi paberi kus ongi kirjas see nagu haiguslugu, et mis seal silmas nüüd teistmoodi on kui tavaliselt ja kuidas silmi hooldada jne. ma ei oska seda diagnoosi täpselt tõlkida. No tõesti väga meeldiv arst oli, ma ei tea kuidas siin kõik on samaaegselt asjalikud ja inimesena meeldivad, mul hirm kadund ja hea meel et silmad kontrollitud. Arve tuli 80 euri, ta andis sellise lehe kaasa mille pean Kelasse saatma ja sealt pidi 30 euri tagasi saama. Nii et vanadus teeb oma töö, ja loodan et asi halvemaks ei lähe, õnneks kaed ka pole, see oleks ju oppi vajanud. Tänaval oli küll silmadel nii valus et panin lausa kinni alguses, istusin Runebergi pargis ja sõin jätti. Nüüd on kõik normaalne, ja loen raamatut. väljas on vist tõesti 35, kuuuuuuum!
Piltidel on minu vanem poeg Kalev, taga taustal Porvoo linna rohketest sildadest 2 ja kuulsad Punased majad, mis on nagu Porvoo sümbol. Teisel pildil mina linna vaateplatvormil, taustaks linna see osa kus paremal minu maja asub.