Aga minul oli täna vaba päev ja jututuju ja kui ma sõbrannat linna kohvikusse meelitasin, meelitas tema mind omakorda külla tulema ja SPAsse. Nimelt töötab E Haikkoo Kartanos, mis on Porvoo linnalähedane hotell-Spa-Konverentsikeskus. See on endine Haikkoo mõis, asub mere ääres suure kauni pargi sees. Hotelli restoran on üsna kuulus oma hõrgutiste poolest, ja ka üsna krõbedate hindadega . Spa jälle on armastatud ja suuresti kasutusel Peterburgi kodanike hulgas, kes eriti suvel, aga ka muul ajal armastavad siia saabuda oma uhkete tumedate kallsidega kurbsilmsete autode, abikaasade, laste , ämmade ja armukestega. Vene keelt kuuleb Haikkos ikka väga tihti.
Sõbranna sai sügisel ka töökohalt nn. työasunnon, so töökoha-korteri ja elab nüüd nagu kuninga kass mõisas, kus tal suured ja hubased külalisruumid üksipäini kasutada on. ja tore ju üks korrus trepist üles tööle minna. Ja elada mõisas suure pargi sees. Tänapäeva tõene muinasjutt.
armas inimene , kes on tegelikult ametilt kokk, ootas mind kaunilt kaetud laua ja maitsva lõunaga. Hiljem jõime kohvikus kohvi ja ligunesime soojas jakuzis. Kuna jutustamise peale kulus aeg ära, jäi veemõnude nautimine lühikeseks, aga mõnus oli ikkagi. Minust ju nagunii mingit veelooma pole, nimelt ma pole siiamaani suutnud ujumist selgeks õppida ja no vaevalt et enam õpin! Aga kjärgmisel korral on meil lisaks veeprotseduuridele kavas veel hoopis muud sportlikud protseduurid. Uuel aastal uued tuuled, hahaa. No mingeid lubadusi pole antud, aga ma ikka veits ka nagu sinnapoole püüdlen.