Lucia päev 13. 12 2012 ...2

Püha Lucia ehk santa Lucia  on katoliku kiriku kanoniseeritud pühak ja oletatakse sündinud Sitsiilias, Sürakuusas aastal 283. Lucia on pimedate ja nägemispuuetega inimeste kaitsepühak, kes suri märtrisurma aastal 304.
 Tavapäraselt on Lucia-neiu blond, kannab valget rüüd mida vöötab punane lai vöö. Ta kannab peas küünlakrooni ja hoiab käes põlevat küünalt, valguse sümbolit.Lisaks kaunidusele peab Lucial olema kena lauluhääl ja muidugi santa Lucia laulu, ja paljude teiste rootsikeelsete jõululaulude, sõnad selged.  Kroonimisel pannakse talle kaela leeki sümboliseeriv kaelaehe ja seda teeb eelmise aasta Lucia-neid.
Lucia päeva pühitsetakse niisiis 13.detsembril ja seda ennekõike rootsikeelses kultuuris.Kuna see on Põhjamaades kõige pimedam aeg, toob Lucia neisse päevadesse valgust  ja rõõmustab inimeste südameid. Eelmisel aastal ütles Porvoo linnapea lihtsad sõnad - selle asemel et taunida ümbritsevat külma ja pimedust, süüdakem küünlad ja valgustagem selle leegiga meie südameid!  Ma nüüd täpselt ei teagi neid Lucia valimisega seotud fakte, kas valitakse oma Lucia igas maakonnas ja siis veel eraldi see üle-Soome Lucia keda kroonitakse Helsingis Toomkirikus. Igatahes Porvoo kohalikus lehes ilmub juba aegsasti enne seda päeva artikkel Lucia-neidude piltidega , kus linnarahval 6 kaunitari hulgast võimalus valida see kõige kaunim. Sel aastal valisin minagi ja mu valik läks täppi, Luciaks saigi ka minu valitud neiu.
Lucia ilmub raekoja väljakule pikas rongkäigus, kus kõige ees sammuvad tõrvikutega noormehed , nende järel punasesse riietatud ja igat sorti laternatega varustatud lapsukesed ja siis saabub Lucia oma saatjataridega et raekoja trepil kroonitud saada. Kui algselt kõlab üle vanalinna jõululaulude popurrii, siis uhke marsimuusika , ja kui siis juba tõrvikukandjad tulema hakkavad vaikib hetkeks marss ja helisema hakkab Santa Lucia. See on tõesti nii ülev, kui korraga sigin-sagin vaibub, tõrvikuleegid valgustavad inimmassi, fotokad sähvivad ja karges vaikuses kõlab häbehäälne laul.
Porvoo Lucia-neiud kannavad valgeid kasukaid ja käpikuid. Lucial on käes suur viljavihk. Raekoja trepil laulavad nad paar jõululaulu, Lucia-neid saab kaela oma kroonimisehte ja siis hakkab kogu seltskond mööda kitsukest järsku tänavat üles kiriku poole rühkima - ikka kõige ees tõrvikud, siis laterna-lapsukesed , nende järel Lucia oma kaaslannadega ja kõige lõpuks rahvahulk et kirikus veelkord Santa Luciast ja  teistest kaunitest jõululauludest osa saada.
Kuna paljud inimesed tulevad sel õhtul otse kirikusse, siis tuleb valida. Kui tahad linna pidustustest osa saada, pead leppima kirikus olemasolevate vabade kohtadega. Esiread ja rõduääred on tavaliselt juba hõivatud, aga kõik on sõbralikud ja tehakse ruumi ja lapsed lastakse tavaliselt parematele kohtadele kust enam  toimuvat näha on.

Sel õhtul on teenistus peamiselt rootsi keeles, soome keeles lausutakse vaid asjakohane tervitus kõigile kohalolijatele. Ka laulud on rootsikeelsed.Kõrghetk on see kui kirikus äkki tuled kustuvad, maas võtab pimedus ja vaid harvad sumedad valgustid. Ja siis kuulduvad  kiriku peaukse poolt õrna Santa-Lucia helid. Piki koori sammubki valguslaigus äsjakroonitud Lucia, küünal käes, ja tema järel teised valgesse riietatud neiud. Aeglase hardusega liiguvad nad lauldes altari suunas, asetuvad laulma, ja siis samas pidulikus rongkäigus väljuvad . See on tõesti südantsoojendav ja emotsionaalne hetk mida tasub ise kogeda. Järgmine aasta jälle!