Saturday, September 18, 2010

Soome elust ja soomlastest



Eile veel oma meilis Helile Rootsi kirjutasin ja sarjasin soomlasi ja seda soome elu siin, aga kui õhtupoolikul oma linna tiirult koju jõudsin , peab ütlema et mõttes võtsin kõik sõnad tagasi. Muidugi, Soome on soomlaste maa, kuigi siin Porvoos on nii palju rootsikeelset elanikkonda et vaata et rootsi keelt kuuleb sagedamini kui soomet. seda rootsipärasust on näha ehk vast kõige rohkem just arhitektuuris - Porvoo vanalinna kitsastel kivisillutisega kaetud tänavatel tunned end ikka tõepoolest nagu Lindgreni jutustustes, poleks ootamatu kui Rasmus, Pontus või Lontu kusagilt nurga tagant välja vupsaksid.
Linn on väike ja elu on igav. Siin ei juhtu vist absoluutselt midagi, no õnneks aastaajad ikka vahelduvad.Tuttavad eestlased kõik kurdavad et on kõrini juba kohata iga päev ühtesid ja samu inimesi, nii bussis, poes kui tänaval. Näiteks kui ma laupäeval bussiga tööle sõidan, siis kindlasti samal ajal ja samale bussile tuleb koos minuga ka nn. Reissumies. Reissumies on väike jutukas vanapapi, kes ilmselt valetab nii et suu suitseb, ja räägib kogu aeg ühte ja sama juttu oma noorpõlvest ja oma naisest, kes temast lahutas ja peale eda veel 7 korda abielus oli. No raske uskuda. Reissumies käib iga laupäev turul ja Sokose kaubanduskeskuses oma kassile liiva ostmas. Kui Reissumiest mõnel laupäeval ei ole, ...seda juhtub väga harva...siis ma olen päris mures, et miks teda pole ja ega ta haigeks ei ole jäänud. Ta on juba mingi 82 vist, vana papi.
Aga soomlastest veel. Ühes hommikutelevisiooni saates intervjueeriti mingit noorepoolset soome meest kes rääkis avameelselt miks temale meeldib elada mujal kui Soomes. Antud hetkel els ta Sitsiilias, ja talle meeldis sealne perekonnatraditsioonide au sees pidamine, et mitu põlve elavad koos, naudivad seda ja leiavad üksteise jaoks aega ja et seal inimesed leiavad aega et elada ja elu nautida. Soomlasele aga tundub et elu kõige tähtsam komponent on ikka töö, ja tööd teeb soomlane tavaliselt korralikult ja vastutustundega. Isegi joodikud püüavad ikka pühapäeva õhtupoolikul juba töö lainele häälestuda ja ennast esmaspäevaks kaineks magada...noh, reedeni vehitakse tööd ja siis võib jälle lõdvemaks võtta. Töö eest saab palka ja selle eest võib endale turvalist ja kindlustatud elu lubada. Mingil juhul ei tahaks keegi naabrist viletsam olla, selline varjatud olelusvõitlus ja kadetsemine on soomlasele ikka küllaltki omane, kuigi seda välja ei näidata. Soomlase normaalse unistuse täitumine on saada linna valduses olev ehituskrunt, püstitada sinna kena kahekordne maja, ümbritseda see kõrge hekiga ja niimoodi naabrite pilkude eest kaitstuna siis vaikselt elu elada, sauna teha ja õlut libistdada. Peale tööd lähevad kõik koju ja koju ka jäävad, ei ole siin mingit üksteisel külas käimist ega õhtuti kuhugi minekut. linnatänavad meie Porvoos on kella kuuest alates õhtul inimtühjad, kesklinna kohvik suletakse juba kell 17!!! Muidugi, kohvi saab ka kodus juua, ja kohvikupidaja tahab ka kodus kohvi juua...

1 comment:

Unknown said...

Löuna Saksamaal ka unistavad oma majast. Köik mis teen - teen omale. Ka maksud maksan omale ja oma eest. Seega normaalne. No ma elan nakuinii oma majas siin saarel. Higistan ja tatistan siin krundil nüüd sügisel, suvel oli ju nii kuum ja miskit ei kasvanud ka, saarestik ju, vihma ei viska.Huvitav lugeda pötrade kohta üldiselt. Veel huvitavam oleks lugeda eestlaste kohta.
Aa, ma elan ju niisuguses kohas kus terve Stockholmi turiste hordide kohale söidavad, Vaxholmis. See igas selle LP teatmikus sees. Muidugi ma naudin seda rahvuste värki siin. Nema vahivad muidugi, mis siin siis nii erilist on. No kes on harjunud merega. Mitte sisemaa inimene. Seepärast vahivad siis lagedate nägudega siin ringi need sisemaa inimesed. Ei oska merega miskit peale hakata. Ma kimasin 3 kuud saarestikus laevadega ringi ja niisama Stockholmi jalutama. Pilet oli selline soodukas. Kus sa siis jätad kasutamatta. Vägisi söidad. 19. septembrist jäi laevu hoopis väheseks. Ja meie alt väravast ka enam laevu ei peaatu nii palju kui enne. Ma püüan ikka selle järgi elada nagu kirjutas see rootsi kirjanik wilchem Moberg, et önn peab tulema iseenda seest. No jöuan mina oodata kellel minu jaoks aega on, et koos önnelik olla siis.
Selline 1. kommentaa siis täna minu poolt.